„Veel kord ma kuuleksin
sõnu nii häid,
sõnu nii häid,
meelde mis jäid.
Toona mind võlus
üks lauluke hea,
laula veel kord, laula sa…“
(„Laula veel“, inglise rahvalaul)
Salme Part sündis Lümanda vallas Mõisakülas Koige talus. Peres oli üks vend ja neli õde, Salme neist vanim. Seega tulid talu- ja majapidamistööd ta ellu varases lapsepõlves, need kasvatasid temas kohusetunnet, töökust kogu eluks.
Alghariduse sai ta Lümanda koolis, hiljem õppis Kuressaare Gümnaasiumis. Et olid rasked sõja-aastad, siis majanduslik olukord edasiõppimist ei võimaldanud. Noor neiu hakkas tööle ja enesetäiendamine ning teadmiste hankimine tuli omandada iseõppimise teel.
Koolitööd alustas Salme Part Valjala kooli õpetajana, seal oli ta ühe aasta. Lümanda koolis oli ta õpetaja, koorjuht ja muusikaedendajana tööl 1944–1977. Kogu Lümandas elamise ja töötamise ajal oli tal nagu kolm kodu: isamaja, koolimaja ja rahvamaja. Nende vahel jagas ta oma aja, andes igal pool parima. Tänu Salmele said Lümanda lastekoorid ja segakoor osa võtta arvukatest lauluüritustest Saaremaal ja mandril.
Tugevale koorilaulule pani Lümandas aluse 1908. aastal silmapaistva muusikaandega külakoolmeister Kristjan Part. Tema käe all osales Lümanda segakoor kõigil Eesti I iseseisvusaja üldlaulupidudel. II ilmasõda tõi segased ajad nii koorijuhi kui koori ellu, viies selleni, et 1944. aastal põgenes Kristjan Part Rootsi. Oma helihargi andis ta lahkudes vennatütar Salme Pardile, kes juhendas Lümanda koori 36 aastat (1950–1986) ning tegi seda suure andumuse ja südamega. Kohe pärast sõda (1945– 1949), enne Salme Parti, vedas laulukoori tööd sõjakeerises Lümandasse sattunud Vene kiriku pastor Vladimir Paivel, kelle käe all käis koor esimesel sõjajärgsel üldlaulupeol 1947. aastal. Salme oli valitud koorivanemaks ja peagi usaldas Paivel taktikepi noorele kooriliikmele.
1981. aastal tuli Lümanda kooli muusikaõpetajaks Ülle Reinsoo, kes värskelt Georg Otsa nimelise muusikakooli dirigeerimiseriala lõpetanuna alustas tööd kohe ka koori juures juhendaja Salme Pardi abina. Nende koostöö oli suurepärane ja 1986. aastal andis Salme Part koorijuhi ameti Üllele üle.
Unustamatud on Salme mängitud rollid näidendites. Ta on juhendanud ka puhkpilliorkestrit. Salme on juhendanud rahvatantsijaid, sest talle see meeldis ja gümnaasiumi ajal oli ta tantsinud Anna Raudkatsi rühmas.
Koolist mäletatakse, et tal oli alati õppevahendina kaasas n-ö liikuv noot. See oli kepi otsa kinnitatud ja selle sai alati kiiresti noodijoonestikule panna. Ikka imestati, kuidas Salme õpilased nii hästi õigeid noote võtsid. „Lapsed peavad ikka laulma,” oli vanaisa, kauaaegne Lümanda vallavanem Gustav Triipan talle rõhutanud ja Salme jagas Lümandas laulutarkust ligi 40 aastat. Ta laulis ja lõi 28 aastat kaasa ka Vabariiklikus Koorijuhtide Segakooris.
„Laul teeb meele rõõmsaks ja hoiab vaimu erksa,” on Salme öelnud pensionipõlves oma eakaaslastele, Lümanda pensionäridele uusi laule õpetades ja õppides. Salme Part oli nagu aken vastu päikest, võttes ise avasüli vastu kogu maailma headuse, helluse ja soojuse ning peegeldas seda oma lähedastele, õpilastele, töökaaslastele ja sõpradele. Ta oli väga soe ja südamlik inimene, tema panus Lümanda rahva haridus- ja kultuurielus on olnud tänuväärselt suur.
