Õpetajatele on suvi puhkuse ja akude laadimise aeg. Üks variant on selleks kasutada oma teadmiste täiendamiseks ka reisimist. Reisimine annab võimaluse tutvuda sihtkoha elu-oluga ja näha erinevaid kultuure.
Tänane Vormsi saar, koos teda ümbritsevate ligi 30 väikesaarega, pakub silmailu ja avastamist. Saare asustas pärimuse järgi viiking Orm, kuid kindlasti oli saar üks rannarootslaste asuala Eestimaal. Enne II maailmasõda elas saarel ligi 2500 inimest, mehed sõitsid merd ja tegelesid kalapüügiga, kõik talutööd olid naiste kanda. Rannarootslaste ligi 700 aastane kultuurilugu lõppes praktiliselt sõja lõpuaastatel kui enamik põliselanikke põgenes Rootsi. Tänasel päeval elab saarel veerandsada inimest ja minevikuga seob neid rootsipärsed kohanimed ja ajaloolised hooned ja säilinud traditsioonid.
Juuli algusesse jäi minu teine reis koos Eesti Ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate Seltsiga Madalmaadesse: Holland, Belgia, Luxembourg. Reisi esimesel päeval tutvusime Hollandi maapiirkonna Alkamaariga, nägime juustu ja puukingade valmistamist, tuulikuid ja tamme mere ääres. Teistel päevadel tutvusime Amsterdami, Waterloo välja ja Wilhelm II Doorni mõisaga, Mini- Hollandi makettlinnaga, ajalooliste linnade Brügge ja Brüsseliga. Viimane päev viis meid Luxembourg, see on üks Euroopa kauneima asukohaga pealinnu. Ajaloolistel kindlusevallidel asuvat promenaadi kutsutakse siit avanevate vaadete tõttu “Euroopa ilusaimaks balkoniks”. Kohtumine Euroopa Kontrollikojas andis ülevaate ühe Euroopa Liidu organisatsiooni tööst. Oli muljeterikas reis.
Augusti alguses sai külastatud kaht omapärast piirkonda. Inimtühja, Eesti läänepoolseima saarterühma saart – Salavat. Kadakane 0,32 km2 saarekesel pole kunagi inimese elukohta olnud, kuid ta on olnud 25 Atla pere heinamaadeks. Ei saa meenutamata jätta, et Salaval on sündinud vähemalt üks väga tuntud laul, Jaan Tätte “Tuulevaiksel ööl”. 2009. a hittlaul oli ka tantsupeo Ühes Hingamine tunnuslauluks. Tänasel päeval on saar lindude pärusmaaks.
Ajalooõpetajate suvepäevad toimusid augusti alguses Harjumaal. Esimene ja viimane päev olid pühendatud õpetamise metoodikale ning seltsi koostööle ja uue õppeaasta üritustele. Teisel päeval külastasime Keila-Joa lossi, Padise kloostrit, Klooga memoriaali, Paldiski linna ja Adamsoni muuseumi. 19.saj alguses Keila Joa lossi ülesehitanud Alexander von Benckendorff oli tsaaririigi mõjukas isik. Temast sai ka Amsterdami ja Brenda linna vabastaja Napoleoni vägedest, mille järgi andis ta võimu üle prints Williamile. Selle eest nimetasid hollandlased ta linna aukodanikuks.
Nii põimuvad aega ja ajalugu, rahvad ja rahvused ning ikka ja ikka on neid huvitav avastada ja ka õpilastele ajasündmuste õpetamisel teadmisi edasi anda.
Oma reisimuljeid jagas ajalooõpetaja Urve Vakker