Digiprügi – kas koristada või mitte?

Digiprügi – kas koristada või mitte?

Tarbimise ühiskonna inimesed on harjunud tarbima. Kui reaalselt tarbitavatele esemetele on loodud süsteem, et vähendada jäätmete teket ning sellele pööratakse igapäevaselt tähelepanu, siis kogunev digiprügi on märkamatu. Et sellele rohkem tähelepanu pöörata ning juba maast ja madalast harjutada õpilasi digiprügi vähendama, korraldasime kooliperele 23.-27. jaanuarini digiprügi koristusnädala. Sel perioodil tegelesid 3.-9. klass õpilased ja õpetajad teadlikult digiprügi kustutamise ja vähendamisega.

Meie koolipere eesmärk oli tõsta teadlikkust e-postkastide korrashoiu osas. Õpilased ja õpetajad vaatasid üle oma vanad kirjad, mis on seisma jäänud postkasti, saadetud kirjade ja mustandite kausta, kogunenud rämpsposti ja lõpuks tuulutasid prügikasti. Oluline oli üle vaadata ka tellitud uudiskirjad ning võimalusel ka need tellimused tühistada.

Mis oli siis meie koolipere tulemus? Nädala jooksul kustutati kokku umbes 27117 seisma jäänud kirja (ühe klassi õpilased olid nii usinad kustutajad, et kustutasid ka juhendi ja unustasid oma arve edastada, seega on kustutatud kirjade arv suurem) ja loobuti pea 10 uudiskirjast ning kustutatud kirjade arvelt vabastasime üle 23 GB andmete mahtu. Õpilastest kustutas enim kirju meie 7. klass – 9537 kirja (11 õpilast). Kõige suurem kirjade hoiustaja olin mina, õpetaja Sirje. Kahe e-postkasti peale kustutasin ära 2587 kirja. Kõige väiksemad kogujad olid õpilaste seas kolmandikud, kes kustutasid üheskoos 60 kirja (3 õpilast) ja õpetajate seast õpetaja Kairit (179 kirja). 

Nädala võtame kokku lubadusega, et nüüd pöörame teadlikult tähelepanu oma e-postkastide korrashoiule ja vähemalt kord õppeaasta jooksul kustutame seisma jäänud kirjad. Ning kuna meil on see oskus nüüd selge, siis hakkame vaikselt koristama Google Drive (kus on meil kordades rohkem digiprügi), et meie planeedil ikka parem olla oleks.

Sirje Lulla
Õpetaja