Osalesime sel aastal esimest korda Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalal, mille fookus oli tänavu toidujäätmetel. Meie aktiivsed tegevused toimusid 18.-29. novembrini, kuid loodetavasti nende mõju jätkub veel kaua!
Plakatid sööklas. Panime koolisööklasse toidu keskkonnamõju teemalised plakatid, mis on valminud projekti “CLIKIS-Network: Kliimasõbralikud kooliköögid” raames. Kokku on neli plakatit, praegu on meil seinal „Toidu keskkonnamõju“ ja „Ära viska toitu ära!“.
Infosildid laudadel. Koolikokk koostas laudadele sildid, millel esialgu erinevad meeldetuletused, nt tõsta taldrikule nii palju, kui jaksad ära süüa; ära vii toitu sööklast välja. Samuti Peeter Piheli pildiga soovitus „Anna toidule võimalus!“, kuna ta käis hiljaaegu meil koolis rääkimas nullkulu põhimõtetest toiduvalmistamises ja see oli üks tema suur soovitus õpilastele. Plaanime silte iga kuu vahetama hakata, tänaseks on juba uued sildid, mis tutvustavad taldrikureeglit.
Aktiivne selgitustöö. Igal söögivahetunnil käis lisaks klassijuhatajatele ka huvijuht sööklas ja selgitas õpilastele, miks me ei taha toitu ära visata, miks tuleb tõsta taldrikule vaid nii palju, kui kindlasti ära süüa jaksad. Juurde võtta on alati võimalik. Kui soolane toit on meil laual kaussides ja õpilased saavad ise endale tõsta, siis üle päeva on magustoit, mis on enamasti portsjonitena välja pandud. Aitasime õpilastel leida võimalusi, et vähendada ka magustoidu raiskamist, nt koogitükk lõigata väiksemaks, kui tundub, et võib-olla ei jaksa tervet süüa; kausis olevat magusoitu saab puhta lusikaga üks kord maitsta ja kui ei meeldi, kellelegi teisele anda.
Kaalusime iga päev jäätmekaussi visatud toidu üle, eesmärgiks võtsime, et sinnaei jõuagi midagi. Eesmärgi saavutamisega kaasnes ka preemia. Esimesel nädalal olid kõik õpilased ühes arvestuses, aga teisel nädalal kaalusime eraldi, kuna suured olid pettunud, kui nägid, et väikesed on oma söögivahetunnis juba midagi ära visanud. Aga tegelikult jõudsid nulli esimesena justnimelt väikesed ja kaks päeva hiljem ka suured.
Näts olmeprügisse. Kuna meil on varasemalt olnud mure, et nätsud lendavad õues maha, siis tegime juba septembris maailmakoristuspäeva raames aktiivset teavitustööd (suuline ja plakatid), kuhu näts käib ning miks on halb, kui see jõuab loodusesse. Jäätmevähendamise nädala raames pöörasime suuremat tähelepanu asjaolule, kuhu näts tuleb visata, sest olmejäätmete asemel visatakse seda tihti biojäätmete sekka. Rohelise kooli õpilased tegid prügikastide juurde sildid „Näts käib olmeprügisse“.
Taarakast. Kuigi üldjuhul meil pandipakendiga pudeleid väga ei kasutata ja prügikasti ei visata, siis aeg-ajalt tuleb seda siiski ette, mistõttu meisterdasid Rohelise kooli õpilased taarakasti. Kui kunagi tekib vajadus kast tühjendada, siis saadud raha läheb Rohelise koli tegevuste jaoks.
Rohejaht. Kui tavaliselt on meil küünlaümbriste kogumist korraldanud kodutütred, siis tänavu andsid nad teatepulga üle Rohelise kooli töörühmale. Kuulutasime välja rohejahi, mille raames kogume sel korral lisaks alumiinimist teeküünlaümbristele ka küünlajääke ning vanaelektroonikat. Küünlaümbrised viime kokkuostu (saadud raha kasutame Rohelise kooli tegevusteks või heategevuseks), küünlajäägid anname inimestele, kes teevad Urkaina jaoks kaevikuküünlaid, vanaelektroonika utiliseerimine vastavalt liigile, kuid kasutuskõlbulikud asjad paneme enne veel sõbrapäeval laadale välja – ehk keegi leiab omale midagi vajalikku. Selle kõige juurde selgitame, miks seda teeme.
Kahoot ja mälumäng. Teema kokkuvõtteks toimus 5.-9. klassi õpilastele Kahoot ja algklassidele mälumäng.
Kokkuvõtte ja fotod tegi Liise Kukk,
Rohelise kooli töörühma liige
