1895. aastal valmis Viidu külas Kuusiku talu uus elumaja. Ado Vammus oli noor ja edumeelne taluperemees, kes avas aasta hiljem oma majas koos Lümanda vallavanem Jüri Ratasega Lümanda ministeeriumikooli – esimese Saaremaal. Aasta hiljem valmis Lümandas uus suur koolihoone. Esimeste õpilaste seas oli ka Tammikult pärit hilisem kuulus orelikunstnik Peeter Süda.

Haridustempli väärilist juubelit tähistas koolipere 13. jaanuaril kahe uue nimelise klassi avamise ja õpioskuste projektipäevaga. Uued klassid nimetati Ado Vammuse ja Peeter Süda mälestuse jäädvustamiseks, vastavalt käsitöö- ja kunstiklass ning muusikaklass.

Esimene nimeline klass avati oktoobris 2010, kui endisel kooli direktoril ja kirjanikul August Mälgul oli 110. sünniaastapäev. Kümme aastat tagasi, 2011 jaanuaris kooli 115. aastapäeval sai matemaatika klassist Eduard Treirati nimeline õpiruum. 1928. aastal oli Mälk Treirati õpetajaks ja tulevane USA-s elav tehnikainsener pidas oma Lümandast saadud haridust maailmatasemel ja parimaks tema elu algperioodil. Oma kodukooli arengut toetas andekas tehnikateadlane märkimisväärse panusega.

Ado Vammust (1869-1940) austati tema panuse eest kooli asutamisel. Ta oli kõva töömees ja puusepp. Tema poeg Heino oli Eesti poiste käsitööõpetuse tundide juurutaja koolides ja koolitaja, kursuste läbiviija Saaremaal ja mandril. Töömehe teed alustas Heino Taritu koolis. Ado Vammus on andnud suure panuse laevaehitusse. Tema meistrikäe all on valminud koguni 17 laeva. Neid ehitas ta Papissaares, Venemaal ja Pärnumaal.

Peeter Süda (1883 – 1920) oli 1901. aastal esimese lennu lõpetaja. Ministeeriumikoolis kestis õppetöö kaks klassi, kokku viis aastat. Lümanda kooli lõputunnistusel olid põhiliseks hindeks „hea” ja sellest piisas, et Peterburis õpinguid jätkata. Suurepärase orelivirtuoosi Peeter Süda loomingu põhilise osa moodustavad just oreliteosed. Tema seitsmel lõpetatud oopusel on eesti orelimuusikas hindamatu väärtus. Ent Süda loomingus leidub ka üksikuid katsetusi klaveri- ja vokaalmuusika vallas. Helilooja ainus koorilaul “Linakatkuja”, mis on eesti muusikas esimene klassikaline koorifuuga rahvalaulu viisi ja sõnadega, kuulub praeguseni eesti koorimuusika kullafondi. Originaalloomingu kõrval kirjutas Süda lisaks oreliseadeid Bachi, Liszti, Mozarti ja Wagneri muusikast. 1934. aastal uksed avanud Muusikamuuseum sai alguse just Süda pärandist ning tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi „südameks” on muusikaosakonna hoidlas asuv Peeter Süda kogu. „Muuseum algab Südamest!”, sest esimene eksponaat on Tammiku pere koduorel. Sajandi alguses oli ta agar rahvaluulekoguja, esines mõned korrad ka Kihelkonnal, kodukirikus.

Pidulikul aktusel tutvustasid õpetajad Urve Vakker ja Karin Pulk suurmeeste elu, töid ja tegemisi. Uutes nimelistes klassides avati ka suurmeeste stendid. Koolis oli külaliseks perekond Vammus. Lümanda kooli alguse juures olnud mehed on seda au väärt, et 125 aastat hiljem nende tegusid ja isikuid austada ja tänada tehtu eest. Nad on osa meie kooli ajaloost.

Õpetaja Urve Vakker