Meil on juba teist aastat koolis taarakast, et pandipakendimärgiga pudelid jõuaksid õigesse kohta. Kahjuks on kastis silma jäänud kõikvõimalikud magusate jookide pudelid ja purgid. Õnneks ei ole neid ülemäära palju, aga arvestades seda, kui kasutud (isegi kahjulikud) sellised joogid inimesele on, siis pole rõõmustamiseks põhjust.
Tegin taarast sööklasse mininäituse, kus iga pudeli/purgi juures oli sildike infoga joogis leiduva suhkrukoguse kohta. Lisaks oli juures klaas, kus sees pudelis/purgis leiduv suhkrukogus. Nii mõnegi joogi kohta ei oleks osanud arvata, et seal nii-nii palju suhkrut on. Ja nagu lastega arutasime, siis pudel limonaadi ära juua pole mingi probleem, aga lusikaga klaasitäit suhkrut niisama naljalt ei tahaks.
Rääkisime õpilastega sellest, miks liigne suhkrutarbimine meile kahjulik on ning milliseid probleeme võivad põhjustada energiajoogid. Jõudsime järeldusele, et parim janukustutaja on vesi, limonaadi võib juua harva, aga energiajoogist peaksid lapsed laia kaarega mööda käima. “Aga miks nad siis üldse müüvad neid?” küsis üks 1. klassi õpilane südamest ohates ja see on väga hea küsimus! Miks on õige valiku tegemine jäetud tarbija peale, aga tootjal ja müüjal puudub igasugune vastutus tervist kahjustavate jookide valmistamisel ja müümisel?
Tekst ja foto huvijuht Liise Kukk

