Õues õppimine pole meie lastele võõras, sest aeg-ajalt ikka mõni tund klassiruumi asemel just vabas õhus läbi viiakse. Küll aga pole tavapärane, et ühel ja samal päeval kõikidel klassidel esimesest üheksandani õue asja on. Just see juhtus neljapäeval, 7. novembril, mil tähistasime rahvusvahelist õuesõppepäeva. Matemaatika, eesti keel, inglise keel, kirjandus, vene keel, bioloogia, geograafia – nagu ütleb teooriagi – õues saab õppida absoluutselt kõiki aineid. Neljapäeval olid õuetunnid just loetletud valdkondades. Mõni klass käis väljas ühes tunnis, mõni kohe päris mitmes.
Õpiti ajaga seotud mõisteid, geomeetrilisi kujundeid, liiklusmärke, omadussõnu, lahendati ruutvõrrandeid, arvutati harilike murdudega, lauldi tähestiku regilaulu, silbitati, mõõdeti, loodi pinnavorme, tehti võõrkeelset fotojahti jm. Näiteks 5. ja 6. klassi õpilased tegid õpetaja Katrina eestvedamisel eesti loomamuinasjuttudele ja valmidele looduslikest materjalidest illustratsioone, jutustasid üksteisele neid lugusid ning arutlesid, mida neist lugudest õppida saab. Kõige kaugemal käisid üheksandikud õpetaja Janno geograafiatunnis – nemad said minna ajas tagasi ja meenutada vanu häid aegu, kui päeva kõige olulisem “töö” oli liivakastis möllamine. Seekord meisterdasid nad Karu Kati lasteaia liivakasti Saaremaa.
Olgem ausad, õues õppimise juures on üks oluline osaline ka ilmavana. Kuigi liiga soe ei olnud ja päikegi peitis end pilve taga, siis nuriseda ei saa, sest taevast midagi kaela ei sadanud ja kes ikka käitub ütluse “pole olemas halba ilma, on valesti valitud riietus” järgi, sellel on iga ilmaga hea olla.
Kui keegi nüüd kõige selle peale mõtleb, et aga miks üldse minna õue õppima, kui klassiruumis on võib-olla hoopis lihtsam, siis tasub alustuseks lugeda infot allpool oleval postril. Suurema huvi korral on rohkem (teaduslikku) infot Liikuma Kutsuva Kooli kodulehel.
Fotod: Tiina Niit, Janno Tuulik, Katrina Tarkin