20. novembril kogunesid 2.-3. klassi õpilased koolimaja saali, et saada osa Saaremaa Gümnaasiumi 10. klassi õpilase, sõrulase Pääsu Parresti santimiskoolitusest.
Pääsu tegi õpilastele alguses väikese viktoriini mardiks, kadriks, andreseks, luutsiks ja toomaks käimise kohta. Kui kahe esimese sandi kohta teadsid õpilased nii mõndagi, siis luutside, andreste ja toomate kohta mitte. Andresed nimelt käivad perest perre 30. novembril, luutsid 13. ja toomad 21. detsembril. Uueaasta ajal liiguvad ringi ka sokud. Santide puudust sügis-talvisel ajal olla ei tohiks ja seega ka õnne- ning edupuudust mitte.
Edasi jagunesid õpilased kadrideks ja kadrisid vastuvõtvaks pereks. Juhendaja Pääsul oli kaasas kõikvõimalikke kadrideks muundumise vahendeid ning teadmisi, mida kadridele selgeks õpetada.
Üks korralik kadride külaskäik saigi läbi mängitud: pererahvas pidi näitama, kas oskab lugeda, teab mõistatuste vastuseid ning teab, mis on kedervars ning kuidas kedervarrega lõnga kedratakse. Puudust ei olnud ka laulumängust. Pererahvas jagas kadridele lahkelt enda kujuteldavaid toiduvarusid. Et ikka õnne oleks.
Kadrid laulsid sarnaselt, kui alljärgnev laul, mis on üles kirjutatud Jaani kihelkonnas aastal 1892 (H II 35, 108/9 (68)):
Laske kadrid sisse tulla, kaski,
kadri küined külmetavad,
kadri varvad valutavad,
kadri on tulnud kaugelt maalta.
Kadri pole tulnud sööma pärast,
kadri poles tulnud jooma pärast,
kadri tuli eluõnne pärast.
Sisse mina viskan viljaõnne,
katuksele kanade õnne,
murde alla munade õnne,
ooste lauta ooste õnne,
veiste lauta veiste õnne,
lammaste lauta lammaste õnne,
sigade lauta sigade õnne,
anede lauta anede õnne,
perepapal pakiõnne,
peremammal makiõnne,
pere neiul peiuõnne,
saunalaudule lasteõnne.
Jõrr-jõrr-jõrr, jõps-jõps-jõps,
tervist keige pererahval!
Pääsu viis koolituse läbi gümnaasiumi kogukonnapraktikana. Suur aitäh talle!
Katrina Tarkin,
pärimuskultuuriringi juhendaja
Foto: Katrina Tarkin