“Elas kord üks vaene päkapikk, kelle kõht oli väga tühi. Ainsad asjad olid tal küünal, tikud, muna ja tangid. Päkapikk võttis muna tangide vahele ja asus seda küünla kohal küpsetama. Kui ta enda arvates oli muna valmis, võttis ta muna küünlalt ja otsustas minna õue piknikule. Uksest välja astudes komistas päkapikk ja pillas muna lompi. Ta avastas, et muna muutus peegliks”. Sellise loo jutustasid Helina Tarkmeel, Liisu Lilles, Juhan Tuulik ja Kristina Vammus oma teadusteatri katses, kus muna pind tahmati küünlaleegis mustaks. Asetades sellise tahmatud muna vette, tõrjub see vett endast eemale, mille tulemusena peegeldub valgus muna lähedal asuvalt veepinnalt ning muna näib vee sees metalne ja peegeldav.

Aasta viimasel koolipäeval, 22. detsembril, toimus Lümanda koolis taas projekti “Loodusteadused Lümanda lastele” raames teaduspäev. Seekord oli teemaks keemia, mida oli tutvustama tulnud Tartu Ülikooli Biokeemia Instituudi teadur Mats Hansen. Oma ettekandes tutvustas ta keemiat üldiselt, kui ka selle seoseid teiste teadusharudega nagu matemaatika, füüsika ja bioloogia. Meelde jäid teadlase sõnad: “Selleks, et midagi suurt teaduses saavutada, peab oskama küsida õigeid küsimusi. Õigeid küsimuisi oskame me küsida siis kui me teame, mida on varem juba küsitud ja mis vastused on neile antud. Seda viimast õpilased igapäevaselt teevadki.” Lisaks loengule näitas Mats Hansen kooliperele närvi minevat vedelikku, vaarao madu ja vedelat valgust.

Peale teadlasega kohtumist asusid õpilased tegelema keemiaga. 1. klass küpsetas muffineid ja uuris, mis juhtub koogiga kui muna, õli või küpsetuspulber retseptist välja jätta. 2. klass eraldas mudasest veest puhta vee ja muutsid valge suhkru pruuniks karamelliks. 3. klass uuris õhu koostist määrates katseliselt hapniku osa õhus ja ehitades õhu peamiste molekulide (lämmastiku, hapniku, süsihappegaasi, vee) mudeleid. 4.-9. klassi õpilased segati kokku rühmadesse ja valmistasid ette ühe katse teadusteatri jaoks.

Teadusteatris näidati kogu kooliperele erinevaid katseid. Hoolimata sellest, et kõik katsed ei tulnud ehk ideaalselt välja, olid kõik esinejad väga tublid ja vaatajad väga tänulikud. Sai näha nii värvuvaid lahuseid kui leeke. Oodatud teadusteatri lõpupauk (vesiniku põlemine) pakkus üllatuse, kui pauku ei toimunud ja vesinik lihtsalt õhupallist leegina välja vuhisest. Parimaid teadusteatri esinejaid tunnustati žürii poolt. Hinnati just katse juurde räägitud lugu/selgitust kui ka julgust katsetada lisaks etteantud juhendile.

Täname sihtasutust Eesti Teadusagentuur, mille toetusel keemiapäev sai toimuma ja jääme põnevusega ootama juba veebruaris toimuvat füüsikapäeva.

Õpetaja Janno Tuulik