“Nad tulevad üksteise järele, üle ööde mustade vahemaade. Tulevad ja lähevad. Voolavad meist üle kui voolab vesi üle kivikeste – pisut vaid tõusu ja langust, pisut teekobamist, ja nad lähevad jälle, koondudes nädalateks, kuudeks, aastateks, elueaks. Ühed on neist heledamad, teised tumedamad, nii kuis antud saatusest. See on aeg, milles liikumine annab oma ajastule näo ja tegususe.” (A. Mälk 1937). 23. juunil toimus Lümanda kooli kokkutulek.
Koolil oli 2015/16. õppeaasta juubeliterohke: 10 aastat Saare maakonna meistrivõistlusi jalgpallis, 15 aastat Manivald Jõgi võrkpallivõistlusi; sügisel tähistasime Mälgu 115. sünniaastapäeva ja tema tütar Halliki sai 80-aastaseks ja soliidse rea lõpetab muidugi – Lümanda kool 120, esimene ministeeriumikool Saaremaal. Sellised tähtpäevad näitavad järjekindlust, inimeste tegusust läbi aastate, traditsioonide ja eelnevate põlvkondade austamist ning väärtustamist.
„Kas mäletad? …. armas klassiõde-vend, armas õpetaja või kooliaegne sõber … “ nende sõnadega avas kooli direktor Liia Raun kokkutuleku ajalookonverentsi. „Neid sõnu saab küsida mitmel erineval moel ja viisil, aga kindlasti viivad nad tagasi igaühe kooliaega,“ tõdes koolijuht. Seejärel kandis 7.-8. klass ette kooli loo läbi aastakümnete. Ajalooõpetaja Urve Vakker rändas ajas tagasi 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ajakirjanduses avaldatud artikleid refereerides. „Nooremat ajalugu teavad paljud saalisolijad ja oleme ise üks osa ajaloost, kindlasti on paljugi veel kujunemisjärgus. Siinjuures keskendungi meie kooli varasemale perioodile,“ ütles Vakker. Ettekande teine pool oli pühendatud legendaarsetele vilistlastele ja Eestimaalgi tuntud inimestele: Peeter Süda , August Mälk, Aadu Hint, Mihkel Neps, Eduart Treirat, vennad Tiidused. Kokkutulekust osavõtjad nägid pilte ja kuulsid lugusid kooli esimestest õpetajatest Mihhail Jefimovist, Hans Arbeiterist ja Aleksander Saarest, Konstantin Niidist. Mihkel Kommeli oli koolijuhiks ja õpetajaks 1911-1919 ja temagi mälestused rikastavad meie teadmisi koolielust.
Peale ajaloolist ülevaadet algas pidulik kontsert-aktus ühislauluga. „Kooli laulu“ esmaettekanne oli juba jaanuaris õpilaste ajalookonverentsil, kuid nii suur auditoorium kuulis seda esmakordselt. Viis õpetaja Karin Pulk, sõnad õpetajad Kairit Kiisla, Reet Laht ja Liia Raun. Kokkutulekust osavõtjatele tegi sisuka ja väärika ettekande kooli direktor. Kõneleja tõi välja meenutusi koooliaegadest, endiste direktorite ütlemisi ja arvamisi kooli kohta ja loomulikult andis ta ka ülevaate tänastest koolipere tegemistest ning ettevõtmistest. „Peale tundides tarkuse jagamise, on koolil tänapäeval hoopis suurem roll kogukonnas ja piirkonnas,” tõdes ta. „On matkad, ekskursioonid, huviringid, projekti päevad, spordi üritused, isetegevust, laulu, tantsu, kunsti, meisterdamist, pühapäevakooli ettevõtmisteni välja. Kõik selleks, et noorest koolijütsist sirguks täisväärtuslik inimene. Viimastel aastatel on meie kooli märgatud ka vabariigis, oleme pärjatud Väärtuskasvatuse ja Invaühingu Aasta heateo tiitliga“, rääkis Liia Raun. „Kõike seda oleme saanud õpilastele pakkuda, sest meid toetab koduvald ja kogukond, lapsevanemad,“ kiitis direktor. „Aitäh austatud auväärsed endised koolijuhid. Tänud tehtud töö eest ja kooli arengule kaasa aitamast. Tänutäheks teile meie uus almanahh „Põlispuude varjus“ . Aitäh Urve Kirss, Hermilde Part, Merike Kiil ja Tiina Talvi; aitäh direktorid Avo Virves, Enda Porman ja Margus Maasik. Aitäh kõigile, kes olete panuse andnud meie kooli näo kujunemiseks, töödesse-tegemistesse“, ütles lõpetuseks praegune koolijuht.
Värskelt kooli lõpetanud Lisett Nurja ja Karl-Alder Kuivjõgi lugesid õpetaja Kairit Kiisla kokku seatud vahetekste. Siin põimusid meenutused liites kontserdi ühtseks tervikuks. Õpetajate ansambel laulis oma nimilaulu „Talvike“ (autorid Karin Pulk, Kairit Kiisla, seade Ülle Reinsoo). Kooli õpilased, lauljad tantsijad näitasid oma oskusi ja kontserti üheks tipphetkeks oli kolme põlvkonna ühine rahvatants. Õpetaja Niidi initsiatiivil kokku kutsutud endised õpilased tantsisid südamed soojaks ja näod naerule kõigil saalisolijatel. Koos tantsisid õed-vennad, emad pojad, isad tütred….. Õpetaja Tiina Niit tõi tervitusi nii vilistlaste kui ka õpetajate esindajana, sest on ta ju olnud kooliga seotud kogu teadliku elu, alguses õpilasena ja nüüd juba aastaid lapsevanema ja õpetajana. „Ka tänapäeva koolis on oma Kiired-Tootsid, Teeled, Arnodki ja sageli õpetavad õpilased ka õpetajaid, küll digimaailmas küll kannatlikust proovile pannes“ tõdes kauaaegne matemaatikaõpetaja. Meeleolukalt ja hingestatult meenutas kooliaegu vilistlane Liis Sepp. Liisi arvates on väike maakool koht, kus kõik tunnevad kõike, iga vastutulijat teretatakse ja igale probleemile leitakse kiiresti lahendusi. Lümanda on just see kool, milline üks kool peabki olema, väike, armas ja hooliv.” Valla poolt tõi koolile tervitusi abivallavanem Villi Pihl. „Teil on ilus ja korras maja, kus paistab kaugele hoolivus ja üksteisest hoolimine. See paistab tõesti välja teie õpilaste nägudelt, teie tegudelt ja kogukonnast, koolihoonest“, tõdes ta. Vanim kokkutulekul osaleja oli 1943.a. ja noorim nädal tagasi kooli lõpetanud, kaugeim osaleja Kanadast, kokku oli meid 200 ringis.
Oligi aeg suunduda koolimajja, kus kokkutulekust osavõtjaid ootas kooli koka Kati Lindau meistrikäe all valminud supp ja Marta Lovise tööka kolletiivi poolt kohvilaud ja maitsvad pirukad. Kogu päeva muljeid ja meenutusi sai jätkata koolimajas, vaadates näitusi, väljapanekuid, kroonikaid, Mälgu loomingut ja esemeid jpm. DVD-l olid salvestatud õp. Külli Lindau õpetatud näitemängud ja need olid vaatamiseks kooli saalis. Õpetajad Pille Jõgi, Külli Lindau, Reet Laht, Janno Tuulik, Tiio Penu, Kairit Kiisla, Kristina Tiitson, Terje Kaskmäe, Urve Vakker, Tiina Niit, Liia Raun, Kairit Rand, Gerta Nurk, Karin Pulk, Kaur Filippov, juhendatud õpilastöödest, fotodest ning kogutud materjalidest oli koolihoones üles seatud näitused, väljapanekud. Oma suure panuse ürituse heaks andsid koolitöötajad Pille Teller, Ain Rand, Silvi Vakrõm, Rael Kütt, Kati Lindau ja Triin Malm.
Õhtul kell kuus oli tipphetk sportlastele. Toimus renoveeritud minispordiplatsi taasavamine. Koolitüdrukud, vilistlased ja külalised said uue platsi sisse mängida. Tänusõnad kõigile asjaosalistele ja loodame uue kvaliteediga platsi kunstmuru vastupidamisele taas kümnekonnaks aastaks.
Enne jaanituleplatsile suundumist, sai kultuurimaja saalitäis kuulajaid osa Lümanda külakoori Valgre teemalisest kontserdist ja näitemängu seltskonna lustakast ühe vaatuselisest näidendist „Onu parimad päevad“. Nüüd oli kõigil võimalus külateel meenutsi ja mälestusi heietada, kokku saada, nautida muusikat ja lõkketuld ja kohtuda koolikaaslaste, sugulaste või endiste sõpradega, ikka kas mäletad?
Sellised kokkusaamised kaunistavad kooliaega, loovad kogukonna tunde ja lootuse tulevikuks, et kool kestab ja aastate pärast on taas põhjust kokku saada ja küsida „Kas mäletad?“
Aastad kiirel lennul lapsepõlve viivad, seljataha jäävad kooliaastad head. Ja kui kaugele meid kannavadki tiivad, kooli hoian mälestuste pikas reas.
Õpetaja Urve Vakker
