Võtsime oma loo ülesehituse aluseks tervishoiu tippspetsialisti Änn Jõgi artikli “Milline peaks olema kooli- ja lasteaiatoit” (13. märts 2025). Jõgi analüüsis Saaremaa koolide ja lasteaedade nädalamenüüsid ja sama perioodi kaubaarveid, lähtudes Sotsiaalministeeriumi uuest kavandatavast määrusest, mida koostatakse ja mis veel ei kehti. Veel mitte kehtivast määrusest lähtuvalt leidis ta hulgaliselt puudujääke. Erinevalt ekspertidest pole meie plaanitava määruse sisuga kursis, aga oleme lastele pakutava koolitoidu tervislikumaks muutmisel lähtunud riiklikest, Tervise Arengu Instituudi välja öeldud toitumissoovitustest.
Lisame täpsustuseks, et meie kooli reeglites on, et koolitundide ajal poes ei käida, sellest enamasti peetakse kinni. Kuna õpilaste liikluskoormus poe ja kooli vahel peale kella kahte tõusis märgatavalt, tõstsime pikapäevarühma eine varasemaks – enne oli 14.40, nüüd süüakse 13.50. Õhtupoole tehakse oma taskurahaga täpselt seda, mida soovitakse, visuaalse vaatluse põhjal on popid moosipallid ja muud pagaritooted, kommid, krõpsud ja küpsised, aga sinna meie haare ei ulatu ja keskendume sööklas pakutava tervislikkusele.
Vähem küllastunud rasvhappeid ja liha
Tänu sellele, et oleme pisihaaval vähendanud liha kogust mõnes lihakastmes ja -hautises ja mõnes supis liha sootuks ära jätnud ja ubadega asendanud, saame pakkuda lastele igapäevaselt seemneid, pähkleid, rohkem puuvilju ja tunduvalt suuremat köögiviljavalikut aastaringselt.
Rohkem köögi- ja puuvilju ning marju
Värsked segasalatid on paraku aina ebapopulaarsemad, lahendusena pakume segasalati kõrvale ka lihtsalt paprikaviile, kurgi- ja porganditükke, redise-idusid. Külmutatud marjadest teeme pudru kõrvale püreed ja kasutame neid smuuti sees, keedame tikri-, kirsi-, murelikisselli. Kahjuks on ka teised “segatud” toidud nagu näiteks vitamiinirikas puuviljasalat populaarsust kaotamas. Jääb vaid hakkimise rõõm.
Pähklid ja seemned menüüsse
Purgikestega on meil “ajutoit” – maapähklid, kõrvitsaseemned, ja kui raha on, siis mõni peenem pähkli-puuviljasegu, see nn tudengieine igapäevaselt taldrikureegli plakatite all sööklas olemas.
Õhukesed krõbedad seemneleivakesed, kus saavad kokku lina-, chia-, kõrvitsa-, päevalille-, seesami- ja kanepiseemned, aga ka toortatratang, on samuti popid nii püreesupi kõrval kui lihtsalt hommikul krõbistamiseks. Hummus ei ole veel oma publikut leidnud, aga me proovime veel.
Kala peaks pakkuma kord nädalas
Hea koostöö on meil Tagalahes avameresumpades vikerforelli kasvatajatega, värske kala tuuakse meile koju kätte, mistõttu oli meil sügisest kuni jõuluvaheajani iga nädal menüüs kalasupp, ahjukala või muu kalaroog. 20-22 kg kala kaob nagu tina tuhka. Talvest kevadeni peame saama hakkama külmutatud valgete merekaladega – valmivad kalakotletid, paneeritud kala, ahjukala, ka nende söömise vastu pole lastel midagi. Paraku veebipõhine ANC toitlustusprogramm loeb kokku vaid menüü makrotoitaineid – süsivesikuid, valku, rasvu ja suhkruid, aga ei aita jooksvalt jälgida menüüs olevate roogade mikrotoitaine sisaldust. D-vitamiini saab lisaks kalale ka munadest. Laste poolt on väga hästi vastu võetud munavõiga võileivad, praemunaga võileivad, lemmik on kreemine munapuder, mida pakume hommikusöögiks või õhtuooteks.
Vähem lisatud suhkrut
Kõigepealt oli meil morss, siis sai sellest maitsevesi, siis puhas vesi. Ja nii on jäänud. Vaid mõnel talvisel õueüritusel pakume termosest glögimaitselist sooja jooki või kuumutatud õunamahla vürtsidega. Hommikupudru kõrval on moos, ja need moosid on väga erineva suhkrusisaldusega – mõnikord segatud kokku sügavkülmas säilitatud magustamata õunapüreest ja nö maitsestatud ivakese poemoosiga, mõnikord on see külmutatud marjadest püree, mis magustatud banaaniga, ja mõnikord ka tavaline keedumoos, kui pole enam aega midagi kokku suristada. Kaks korda nädalas on hommikuks tatar, seda süüakse hapukoorega.
Ka hommikuputrude tooraine nimekirja oleme mitmekesistanud – traditsioonilise tatra ja täistera-kaerahelbe kõrval on meil menüüs ka maisimanna-, hirsi ja riisihelbepuder, mitmevilja-, odra- ja rukkihelbepuder.
Töödeldud toidud kontrolli alla
Maitsvat, pehmet, tulevikustandarditele sobivat leiba (vähese suhkru- ja suure kiudainesisaldusega) otsime. Senikaua on laual juuretisega Peremehe leib, Karja pagari leib ja majast välja, trennipoistele ja laululastele teeme “koolivõileibu” erinevate koorikleibadega.
Täisteramakaronidele ülemineku oleme samuti ära teinud, kaks aastat hiljem ei tule enam keegi küsima, kas tavalisi makarone on. Aga kuna penne- ja fusilli-tüüpi osutusid ka koos kastmega ikkagi liiga kuivadeks, leidsime lastega koos kompromissi ja pakume täistera-spagette ja täistera-sarvekesi (chiffari lischi) – ja neid, tuleb tunnistada, ei ole lihtne leida. Viimati tuli Margit suure koti spagettidega Läti piiriäärsest Rimist! Pisikesi sarvekesi ei saa mujalt kui kohalikust COOPi poest. Aitäh neile meid varustamast! Lapsed kutsuvad kiudainerikkamaid täisteramakarone “kakaronideks”. Ses mõttes on neil täiesti õigus, kiudained ongi seedimisele kasulikud.
Süsteemide tõhustamine
Seoses toiduraiskamise teema fookusesse tõstmisega tegime sügisel sööklas võistluse, kus lapsed said auhinna selle päeva eest, kui “solgipange” ei läinud grammigi toitu. Selle nädalaga harjutasime lapsed ise oma nõusid ära tooma ja nii see ongi nüüd jäänud – enne tegeles abikokk suure osa ajast kasutatud nõude transpordiga.
Samm-sammult soodustame vastutuse andmisega laste iseseisvumist ja vähendame õpetatud/õpitud abitust. Lasteaiast tulevad nad meil igati naksakatena välja, pole vaja uuesti koolis kulpi enda kätte võtta ja portsjone valmis tõstma hakata, sellega saavad nad ise suurepäraselt hakkama.
Valikuvabadus ja valikute võimalus
On hea tunne, kui lapsed tulevad proovieksami eel sööklast “tervislikku snäkki” küsima või laululapsed linnas ettelaulmisel käies hiljem oma tähelepanekuid jagavad. Neil olid tervislikud võileivad ja õunad kooli poolt kaasas, aga ühe teise kooli lapsed olid kodust kaasa saanud magusad ja soolased küpsised, krõpsud ja jogurtid! Nad ei jõudnud ära imestada.
Hea tunde teeb seegi, et täiesti ilma igasuguse määruseta oleme liikunud alateadlikult õiges suunas, vähendanud lisatud suhkrute tarvitamist, välistanud glutamaadiga puljongid, suurendanud seemnete-pähklite osakaalu menüüs, asendanud moosid marjapüreedega, teinud kooliperele suupäraseks seemnerikka suhkruta, ainult datlitega magustatud müsli, mille kõrvale juuakse hea meelega samuti ilma suhkruta banaani-spinati-smuutit. Ise ka ei usuks, kui iga nädal ei näeks.
Kõik need soovitud muutused algavadki lõpuks laste teadlikkuse tõusmisest ja nende enda tarkadest valikutest, meie saame suunata, head variandid lähemale, käeulatusse tuua ja kehvemad kaugemale, silma alt ära viia, sest inimene on loomu poolest mugav. Ja lõunalauas nad loomulikult valivad, mida ja kui palju nad endale taldrikule tõstavad. Meie võime nahast välja pugeda ja kõik toitained briljantselt ära kalkuleerida, ikka on neid, kes söövad ainult leiba ja seemneid.
2024-2025 võtsime eesmärgiks ka enda tervise edendamise. Nalja pole, see on raske töö, suuri potte ja raskeid kotte tõstes tuleb teada, kuidas selga hoida. Kooli tuleb 2025-2026 õppeaastal rekordsuur esimene klass, kümme aastat tagasi oli sööjate arv poolesaja ringis ja pakuti ainult lõunasööki, sügisel on meil sadakond õpilast toita, lisaks lõunasöögile ka hommikupuder ja pikapäevaeine. Aga töökäsi on köögis toimetamas ikka neli. Ükskõik kui suure vilumusega need neli kätt ka ei oleks, neist jääb väheks. Toidutooraine hinnad alustasid aga uut võidujooksu. Tunneme puudust söökla juhatajast, kes haldus-, planeerimis- ja analüüsikoormusest osa enda kanda võtaks ehk teisisõnu, kõik see töö, mida me nüüd paar aastat oleme köögis ja söögisaalis igapäevaselt teinud, ka paberil kenasti välja paistaks.
Margit Kuus ja Kati Lindau
Lümanda põhikooli kokad (poole kohaga, aga täie südamega)
Pane tähele! Kaunviljad on kasulikud kehale ja keskkonnale
Selleks, et rikkalikku kaunviljade maailma lastele lähemale tuua, korraldasime 2024 kevadel kogu koolile (PRIA koolikava haridusmeetme abil) temaatilised õpitoad, kus küpsetasime muu hulgas punase oa brownie’t ja lugesime pakenditelt, kui palju taimseid valke erinevates kaunviljades on ja miks ja kui palju valke üldse kasvavale organismile igapäevaselt vaja on.
Külvasime hernest ja uba ja vaatasime videot hernetaime 60päevasest elutsüklist. Maitsesime, kuidas mekib kaarobiuba ja valgurikas lutsernipulber, ja suuremate lastega vaatasime, milline globaalne äri on sojakasvatus. Maapähkel, mis on ju ka kaunvili, on sellest ajast peale meie sööklas iga päev näksimiseks olemas ning punase oa brownie magustoiduna menüüs.
Punased oad käivad ka chili con carne sees, mis on üks väheseid retsepte, kus ei teki lastel küsimust: “Aga miks need oad siin on?”. Herned on muidugi hernesupis ja frikadellisupis, aga herned ja edamame-oad saavad kokku kerge sidrunimekiga lihavabas risottos. Valged oad on leidnud tee oasuppi koos muskaatkõrvitsa, bataadi, selleri ja kaalikaga.