Oleme novembrist alates pidanud rohejahti ehk kogunud alumiiniumist küünlaümbriseid, vanaeletroonikat ja esmaskordselt ka küünlajääke. Alustasime üle-eestilise Kuusakoski rohejahi kampaania eeskujul, aga kuna Saaremaal Kuusakoski jäätmejaama ei ole ja spetsiaalselt mandrile sõitmine ei tundu mõistlik, siis viisime oma jahisaagi hoopis Kudjape jäätmejaama ja Sikassaare vanametalli kokkuostu. Kogutud küünlajäägid andsime aga tublidele saarlastele, kes valmistavad ukrainlastele kaevikuküünlaid.
Kusjuures, enne veel, kui vanad telefonid ära viisime, leidsid nad koha näitusel, mille korraldas 8. klassi õpilane Andreas oma loovtöö raames.
Aitäh kõikidele koolipere ja kogukonna liikmetele, kes võtsid vaevaks oma küünlaümbrised ja -jäägid kokku koguda ja vanelektroonika kapinurgast välja otsida. Aitäh ka õpilastele, kes aitasid nokkida küünlaümbristest välja sinna jäänud vahajäägid. Igas ümbrises pisike kogus, aga kokku tuli üllatavalt suur vahakuhil.
Milleks sellist jahti üldse pidada? Kõikidele jäätmetele, mis pole prügi, tasub leida oma koht – niimoodi väheneb toormaterjali kaevandamise vajadus ning prügi kogus ja asjade keskkonnajalajälg. Kui igaüks panustab natuke, siis kokku tuleb palju ja mõju on arvestatav!
Järgmisel aastal jälle!
Foto ja tekst huvijuht Liise Kukk