Õppeprogramm “Kust tuleb elekter?”

Sellist nimetust kannab sel sügisel (2014) Lümanda Põhikoolis toimunud projekt, mille eesmärk oli parandada Lümanda põhikooli õpilaste ja õpetajate teadlikust elektrienergia tootmise protsessidest ja kaasnevatest keskkonnaprobleemidest Eestis.

Projekti esimese osana toimus septembrikuu teisel poolel õppereis Ida-Virumaale. Oktoobris toimus koolimaja elektritarbimise kaardistamine ja ka kokkuvõttev projektipäev.

Projekti teoks saamise eest täname toetuse eest Keskkonnainvesteeringute Keskust  ning projektijuhte Triin Reitalu ja Janno Tuulikut.

 

Õppereis

18. septembri hommikul istusid 35 Lümanda põhikooli 4.-9. klassi õpilast ja 5 õpetajat bussi, et asuda teele Ida-Virumaa poole. Retke esimesel päeval külastasime Iru soojuselektrijaama prügipõletusblokki, kus meie oma valla mees Urmo Heinam tegi põhjaliku ülevaate soojuselektrijaamast  ning saime ka oma silmaga kaeda tööprotsessi prügi jõudmisest põletusahjudeni. Saime teada, et ligi 2/3 Eesti elanike sorteerimata prügist läheb soojuse ja elektrienergia toomiseks Iru jaamas. Esimesse päeva mahtus veel Jägala joa, Linnamäe hüdroelektrijaama ja Kiviõli poolkoksimäe külastamine. Õhtuks jõudsime Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi hosteli, mis sai kaheks järgnevaks päevaks meie koduks.

Reisi teine päev algas sealsamas Kohtla-Nõmmel kaevandusmuuseumi külastusega. Meie giidideks olid mehed, kes ise reaalselt kaevanduses leiba teeninud. Nemad oskasid täpselt kaevurite elu-olu kirjeldada –  7-8 kraadi sooja,  niiskus, pimedus, masinate müra. Ja nii iga päev 8 tundi maa all. Kaevuri elukutse tundus päris raske, aga siiski ka põnev. 

Kaevandus külastatud, võtsime suuna Narva poole. 7.-9. klassi õpilased  tutvusid Eesti soojuselektrijaamaga, mis on maailmas suurim põlevkivil töötav elektrijaam. Kuna 4.-6. klassi õpilasi vanuse tõttu elektrijaama ei lubatud, külastasid nad Narva  Hermanni linnust. Mõne tunni möödudes sai meie reisiseltskond taas kokku, et üle vaadata Eesti Energia Narva tuulepark, mis on ainulaadne seetõttu, et on  rajatud endisele põlevkivielektrijaama tuhaväljale. 

Väga toreda ning hariva linnatuuri tegime ka Narvas, mis on oma suuruselt kolmas Eesti linn. Muljetavaldav oli Narva raekojas asuv linna makett, mis kujutas Narva suurejoonelist arhitektuuri  mõnisada aastat tagasi. Kahjuks pole sõdade tagajärjel nendest hoonetest enam suurt midagi järel. Nägime ära Kreenholmi manufaktuuri ning ka Eesti-Vene piiri ja tollipunkti. Paljudele oli Narvas käimine esmakordne. Teise reisipäeva mahtus veel Sinimägede vaatlustorni vallutamine ja muuseumiga tutvumine. Päev kujunes pikaks ja muljeterohkeks.

Kolmandaks päevaks oli planeeritud Energia Avastuskeskuse külastus Tallinnas. Selleks et sõit Kohtla-Nõmmelt Tallinna kiiremini kulgeks, tegime bussis väikese viktoriini eelmistel päevadel omandatud teadmiste kohta. Ühelegi küsimusele ei jäänud vastus saamata, olgu see siis üksi või reisikaaslase abiga välja mõeldud. Energia Avastuskeskus oli täis tõeliselt põnevaid atraktsioone alates kõverpeeglist kuni  välgu tegemiseni. Avastamist jätkus kõigile. 

Nii möödusid meie kolm reisipäeva linnulennul ning laupäeva õhtul Lümandasse jõudes oli küll tore taas koju jõuda, kuid samas ka kahju loobuda vahvast reisiseltskonnast ning põnevatest retkedest looduses ning elektrimaailmas. Õnneks jätkub meie projekt järgnevatel kuudel uute tegevustega, kus vanemate klasside õpilased kaardistavad elektritarbimist koolis ja toimub projekti kokkuvõttev üritus. Ja kui sellel reisil  jäi mõnel vastus pealkirjas püstitatud küsimusele saamata, siis ehk projekti lõppedes on see kõigil olemas.

 

Projektipäev

 (tegemisel)