Lõppenud on koolidevaheline liikumisrõõmu mõõduvõtt, mis linnakoolidele on juba iga-aastane traditsioon, kuid kuhu korraldaja Hariduse Kool kutsus tänavuse liikumisaasta puhul kampa ka teised – kokku osales suisa 13 kooli! Seitsme päevaga kogus meie koolipere kokku 1 954 290 sammu ja 416,37 kilomeetrit.
3.-9. aprillini toimunud üleskutses osales meie koolist (ehk registreeris oma osaluse vastava vormi kaudu) 24 õpilast, 13 lapsevanemat ning 10 koolitöötajat. Koguda võis nii samme kui kilomeetreid. Klassidevahelises arvestuses kogus enim samme 7. klass (275 883) ning kilomeetreid 4. kl (228). Üldarvestuses olid suurimad sammukogujaid lapsevanemad (857 571), neile järgnesid koolitöötajad (552 428) ja õpilased (544 291). Individuaalselt kogus enim samme õpilastest Arthur Raun (72 743), lapsevanematest Pille Teller (145 910), töötajatest õpetaja Janno Tuulik (117 999). Kilomeetreid kogus enim Matthias Kunder (59), kuid kuna neljandike kilomeetrid on kokku loetud ilma täpse mõõtmisvahendita, siis saab ära märgitud ka Tuulika Väli, kelle 9,37 km on esitatud koos tõestusmaterjaliga. Lapsevanematest sai suurima kilomeetrisaagi Karl Laane (55,01) ja töötajatest õpetaja Urve Vakker (50, ilma äpita), kuid tunnustame ka õpetaja Regiina Alliku äpiga loetud 33,34 km.
Maakondlikult osales 939 inimest, kes said kokku 42 134 488 sammu ning 5469,04 kilomeetrit. Milline oli meie kooli panus võrdluses teistega ning kuidas maakonnas tervikuna läks, näeb juuresolevatelt piltidelt.
Kindlasti liiguti tegelikult rohkem ja kindlasti ei lõppe liikumine ka pärast mõõduvõttu. Õpilasesindus on igatahes seisukohal, et järgmisel aastal osaleme taas ka koolidevahelises mõõduvõtus, kuid siis valmistume selleks paremini, informeerides osalejaid varem ning aidates valida sobivaid äppe oma liikumise salvestamiseks.
Aga milleks üldse liikuda? Liikuma Kutsuva Kooli kodulehel on selle kohta palju teaduspõhiseid infomaterjale. Liikumine on nii vajadus kui võimalus. Uuringud näitavad, et paremad võimalused koolis liikuda seostuvad suurema koolirõõmu ja paremate õpitulemustega. Tänapäeva istuval ajastul ei ole liikumine laste jaoks loomulik osa päevast, vaid vajab teadlikku suunamist ja soodustamist, sh ka pika koolipäeva jooksul.
Uuringud näitavad, et alla poole Eesti lastest liigub piisavalt. Nädalapäevade lõikes ilmneb suur erinevus koolipäevade ja nädalalõpu vahel – liikumisaktiivsus on nädalavahetusel oluliselt madalam, piisavalt liikujaid on vaid 29%. II kooliastmes (4.–6. klass) langeb õpilaste kehaline aktiivsus järsult ja istuva aja osakaal suureneb.
Laste ja noorte liikumisaktiivsuse tase moodustub paljudest eri tegevustest nagu aktiivselt mängimine, aktiivne transport ehk vahemaade läbimine jala, tõukerattaga, jalgrattaga või muul aktiivsel viisil, treeningutel või mujal organiseeritud spordis osalemine, majapidamistööd ja teised igapäevased toimetused, samuti kehaliselt mitteaktiivne aeg.
Peamised keskkonnad ja mõjutajad, mis saavad luua eeldusi ja võimalusi liikumiseks, on perekond ja sõbrad, lasteaed ja kool, kogukond ja ümbritsev keskkond, riiklikud strateegiad ja investeeringud.
Oleme siis üksteisele need positiivsed mõjutajad ning liigume rohkem!
Liise Kukk
õpetaja ja huvijuht
