Armsad õpetajad!
Sulgege mõneks hetkeks silmad ning mõelge, milline oli teie esimene koolipäev õpetajana? Kas see oli täis rõõmu? Või oli selles päevas ka muud? Kas õpetajaks sünnitakse, õpitakse või kasvatakse? Kas teis kui õpetajates peegelduvad Teie enda õpetajad või olete vastupidi, püüdnud olla teistsugused, erinevad enda kunagistest õpetajatest?
Kui ma seda kirjutama hakkasin, mõtlesin, kes on õpetaja minu jaoks? Milline on õpetaja roll minu elus? Esimene mõte oli, et ta on inimene, kes juhatab mind õigele eluteele ning annab kaasa tarkusi, 8 aastat piitsa ja vilega ja õnneks mõnikord ka präänikuga. Õpetaja peab olema väga tark inimene, kes oskab vastata, veel enam, oskab motiveerida ja oskab enda aine vastu huvi tekitada.
Mul on olnud siiani au õppida paljude väga heade õpetajate käe all. Kes on saatnud mind praeguseks üle 8 aasta. Õpilasena võin kindlalt väita, et õpetaja, kes annab oma tunde rõõmuga ning iga asi, mida ta organiseerib, paneb tal enesel silma särama ning ta naudib oma tehtut, on just see õige õpetaja. Just sellise õpetaja tundi tahetakse aina veel ja veel minna, sest need tunnid on huvitavad ja panevad mind kui õpilast mõtlema ja huvi tundma.
Mina tean ja kindlasti ka teie, et Õpetaja, erandina eesti keele reeglites, algab suure tähega ja selle tähe suuruse ehitab iga õpetaja endale ise.
Kallid õpetajad, nautige seda päeva, sest see on teie päev! Head õpetajate päeva!
