Kooli ajalooklassis oli avatud väike näitus vanadest esemetest. Kolmekümne kahe osaleja poolt oli väljapanekus toodud üle nelikümne eseme. Vanimad eksponaadid olid üle saja viiekümne aasta ja noorimad poolsada aastat vanad. Ülespanek oli pühendatud vabariigi sajandale sünnipäevale. Kunagi kasutuses olnud tööriistad, tarbeesemed ja muud eriilmelised esemed on säilinud meie õpilaste kodudes ja nüüd panipaigast välja tooduna, sai igale ka väike lugu juurde. See oligi eesmärk: väärtustada asja ajas ja uurida oma kodus leiduva eseme lugu, saada osa põlvest põlve hoitud esemete omanikest/tegijatest.

Näitusel oli tekkinud ootamatu kollektsioon sajandivanustest triikraudadest, oli palju tööriistu ja esemeid kodusest majapidamistest. Kõik, kes sattusid ajalooklassi võisid osa võtta ka hääletamisest, et märkida ära esmamulje või mõne teise kriteeriumi alusel, oma lemmikese(-med). Seda võimalust kasutasid ära 50 inimest. Kokku anti 68 häält ja ära märgiti 16 eset. MTÜ Lümanda Muuseum on pannud välja väiksed meened, et väärtustada kodu- ja ajalugu ning ergutada osavõtjaid. Rahvalemmiku (ehk enim hääli kogunud ese) tiitli saab Kristina Vammuse toodud oksjonihaamer. 1944.a. oli ese sattunud põgenejate kaudu nende perre ning on väga ilusa disainiga. 1939.a Tartus valminud raadio (Eesti standard-patareivastuvõtja) sai vaid mõne hääle vähem, Liise Lindau kodust toodud ese. Liisel oli ka väga põhjalik tekst juures, millest saab teada, et 1938.a Eestis välja kuulutatud konkurss. Esimene konkurss nurjus ja aasta pärast augustis 1939 näidati rahvale uut raadiotehase aparaati „Maret 5”. Üks neist toodetud vastuvõtjatest on hiljem jõudnud ka nende perre. Kolmanda koha hõivas tasku-uur, Eerik Raua vanavanemate pärandus. Äramärkimist saavad veel vana sirp, väga põhjaliku loo nii oma tööriistast kui ka üldtaustast rääkis Gert Lonks. Adeele Enn tegi koos emaga suguvõsa uuringu ja nad leidsid, et ligi 150 aastased lambakäärid on lausa pärandusena jõudnud naisliini pidi nende perre. Poiste lemmikuks sai vana saksa tääg (kirjaviis ühelt hääletussedelilt), Markus Melniku pere oli selle leidnud vana maja pööningult. Triikmasinate „kollektsioonist” tõstaks esile Kaili Lillese kui kõige vanima variandi esitlejat (prototüübid 17.saj. alates). Õpetaja Vakkeri lemmikuks sai väike, armas puusepast esivanemate poolt tehtud pipraveski. Selle tõi näitusele Sandra Argel.

Tükike minevikku, vanade esemete kaudu, jõudis tänapäeva ja lood nendest elavdasid ka meie õpilaste ajaloost osasaamist.

Õpetaja Urve Vakker