Üleriigiline integratsiooniprojekt MINU RIIK käivitus 2002/2003. õppeaastal riikliku programmi “Integratsioon eesti ühiskonnas 2000-2007” raames koostöös Rahvastikuministri büroo, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei ja Riigikantseleiga. See oli ja on mõeldud eeskätt vene õppekeelega üldhariduskoolide 9. klasside õpilastele, see tutvustab õpilastele riiki ja võimu ning poliitilisi institutsioone. Alates 2009/2010. õppeaastast kannab Minu Riik kodanikuhariduse programmi nime. 2019/2020. õppeaastal alustab MINU RIIK oma 18. tööaastat. Nüüdseks on haaratud projekti ka eesti koolide vanemad klassid, kes ühiskonnaõpetuse õppekava raames saavad tutvuda ja külastada nimetatud riigiinstitutsioonidega. Kaasatud on kohalikud omavalitsused ja rida erasponsoreid nagu Tallink, Meremuuseum, RMK, Eesti Pank jpt.

2020. aasta alguse saarlaste dessanti korraldas ja kordineeris valla noorsootöö- ja huvihariduse peaspetsialist Lindia Lallo. Saaremaa projekti olid haaratud 12 kooli õpilased ja 14. jaanuaril toimunud õppepäev oli selles seerias viimane. Lümanda ja Salme koolide 8.-9. klasside õpilased külastasid Presidendi Kantseleid, tutvusid Riigikogu maja ja töökorraldusega, külastasid Meremuuseumi. Kuigi Presidendi tööplaani meiega kohtumine ei kuulunud, siis tema töö- ja ametiruumidest saime põhjaliku ülevaate. Õnneks on suudetud nö Pätsi vaimsus läbi nõukogude aja tuua ja taastada. Näiteks saime kuulda president Pätsi ametiketi saagat ja uue ametiketi saamislugu. Riigipea ametitunnus on 69-millimeetrise läbimõõduga kullast riigivapi ning rubiini, kolme safiiri ja 94 teemandiga 30 mm laiune kuldkett. Vabariigi Presidendi ametiketi kujundas 1936. aastal Paul Luhtein. Ametiketi juurde kuulub rinnal kantav kaheksaharuline 87 mm läbimõõduga kuldtäht, mille südamikus on rahvusmotiividest ümbritsetud suur riigivapp, niisamuti I klassi suurpael. Praegune Riigivapi teenetemärgi kett on koopia algsest, mis asub teadmata põhjusel Moskva kremli relvapalatis ja on ikka veel Eesti riigile tagastamata. Giid avas meile nagiseva põranda saladusi, tutvustas ajaloolisi vaipu ja mööblit.
Riigikogus tutvustati ametiasutuse töökorraldust ja kuulasime oma piirkonna saadiku Helle-Moonika Helme tööst ja poliitikuks olemise kogemusi. Põnevuseks testiti saadud teadmisi ka viktoriinis. Elamuseks oli Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kabinettidega tutvumine ja viibimine. Kahjuks oli speeker ise just juhatuse koosolekule läinud.
Lõunat sõime kuulsas boheemklubis KUKU. Kujutavate kunstide klubi ehk Kuku klubi on 1935. aastal asutatud klubi Tallinnas Kunstihoone keldris. “Siin oli vabameelsuse vaim, siin lehvis opositsioonilisuse vaim. Siin oli kõik lubatud, mis ei riivanud sündsust või muid selliseid kenamaid aateid ja nähtusi. Nii et sellisena ta oli meile kõigile – loovharitlastele – omamoodi teiseks koduks,” on iseloomustanud Kuku klubi tähtsust loomeinimeste kogunemiskohana nõukogude ajal kunstnik Heinz Valk. Pealelõunat viibisime Meremuuseumi Lennusadamas. Pooletunnisel ringreisil saime muuseumist ülevaate, kuid lähemalt tutvumiseks tuleb sinna uuesti tagasi minna. Ja seal teemasid jätkub, maast ja merest, meremeestest kalurite ja sportlasteni välja. Päeva lõpetas emotsionaalne ja jutukas Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link. Kõneleja tutvustas firmat ja kutsus noori tulevikus oma seitsme ja pooletuhendelisse töökollektiivi mõnele põnevale erialale maal või merel.
Täname selle projekti korraldamise eest oma valda, noorsootööspetsialisti Lindia Lallot ja kõiki teisi, tänu kellele kasulik õppepäev korda läks.

PIldil: õpilased Riigikogu valges toas

Õpetaja Urve Vakker